Mis pagana põhjusel otsustasid kaks noort eestlast saada doktorikraadi omandamise ajal mitte ühe vaid lausa kaks last? Ja seda kõige väljamaal? Lisaks põnevatele elumuutvatele otsustele rääkisime Risto Jamuliga ka "moodsate vanemate" arsenali kuuluvatest lähenemistest nagu riidest mähkmete kasutamine ja sellest miks nad oma lapsi juba mõnekuusena potitama hakkasid (elimination communication). Tuleb välja, et see on ülimõistlik ja tegelt ka päris vaevatu.Ja veel: Miks on Eestis parem last kasvatada kui mujal?Mis muutub teise lapse sünniga?Millal küsida abi, kui ise enam ei jaksa?Kuidas last ninapidi tõmmates talle meelelahutust pakkuda ja saada ka elamine korda?